Tuleb tunnistada, et sageli on kütte tüübi vahetuse eesmärk pigem "sümptomite" vähendamine kui tegeliku probleemi põhjustaja leidmine, milleks antud juhul oleks hoone enda energiatõhusus ja halb soojapidavus. Kui soojuskaod ära hoida ja tagada, et hoone suudab soojust võimalikult palju ja võimalikult kaua säilitada, ei ole kütte valiku küsimus enam nii oluline, sest energiaressursside kogutarbimine on palju väiksem ning seega ei ole kulude erinevus suur. Energiatõhususe parandamiseks on mitmeid lahendusi, kuid selge on see, et välisõhuga kokku puutuvate piirdekonstruktsioonide soojustus ja soojustuse efektiivsus on väga olulised. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka tehnoloogiliselt korrektset teostust.

Järgmist kütteperioodi ära ootamata tasub juba täna mõelda, hinnata ja otsustada hoone soojustamise üle, et vähendada sõltuvust energiaressurssidest ja nende ettearvamatult kasvavatest kuludest. Iga hoone, olukord ja võimalused on erinevad. Meeles tuleks pidada ka seda, et  kuigi hoone konstruktsioonid on sageli paksud, kuid võrreldes nende soojapidavust tänapäevaste soojusisolatsioonimaterjalidega, on nende efektiivsus võrreldav vaid mõne sentimeetriga tänapäeval kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. See on põhjus, miks isegi õhukese soojusisolatsioonikihi paigaldamine vähendab soojuskadu. Toome järgnevalt välja hoone energiatõhususe parandamiseks soojustatavad osad näidates ära olulised tähelepanupunktid eesmärgiga saavutada võimalikult hea tulemus.

Teine oluline soojusisolatsiooniga seotud aspekt – efektiivne soojustus ei tähenda ainult energiatarbimise vähenemist vaid ka eluruumi sisekliima paranemist. Hoone muutub soojemaks, ei teki kontrollimatuid õhuvooge, paraneb hoone esteetiline väljanägemine ning hoones viibimine muutub üldiselt meeldivamaks. Üldjuhul tõuseb ka korrektselt soojustatud kinnisvara väärtus.

Üks olulisemaid kohti, mille kaudu soojus hoonest lahkuda saab, on katus. Seetõttu tasub pöörata tähelepanu katuse energiatõhususele – hinnata konstruktsiooni, selle soojustust ja vajadust soojustuse täiendamiseks või selle täielikuks väljavahetamiseks. Samuti tuleb hinnata, kuidas on paigaldatud õhutihe kiht ja aurutõke ning kuidas on teostatud tuule- ja niiskustõke ehk hüdroisolatsioon väljastpoolt.

Katusetüüpe on kolm, nendest igaühel on veidi erinevad omadused ja nõuded soojusisolatsioonile.

- Lamekatused ja katuseterrassid

Katusekonstruktsioon on horisontaalne ja väga väikese langusega (kuni 5%). Enamasti kasutatakse siinkohal raudbetoonkonstruktsioone, kuid on ka puitkonstruktsiooniga lahendusi. Kui tegu on vanema konstruktsiooniga, kipub olemasolev soojusisolatsiooni kiht olema ebaefektiivne, näiteks mingit sorti poorne betoon või keramsiit, mis on kaetud  bituumeniga. Seda tüüpi katust saab renoveerida eemaldades kogu kihi kuni kandekonstruktsioonini ja paigaldades uue või pannes vana konstruktsiooni peale täiendava soojus-  ja hüdroisolatsiooni. Puitkonstruktsiooni puhul võib soojustus olla teostatud villaga (klaasvill) ja soojustuse kogupaksus võib olla ebapiisav. Selle olemasoleva soojustuse saab asendada kaasaegsega või lisada sellele  täiendava soojusisolatsioonikihi.


- Viilkatused, kus soojustus on enamasti katusesarikate vahel

Viilkatuse puhul  tuleks uurida, kas täiendavat isolatsiooni saab teostada väljast- või seestpoolt. Mõnikord on katus juba vahetatud, mistõttu poleks mõistlik katusekatet uuesti eemaldada. Sellistel juhtudel saab konstruktsiooni avada seestpoolt soojusisolatsiooni vahetamiseks või selle  täiendamiseks. Samuti on oluline hinnata ega  õhutihe kiht või aurutõke pole kahjustatud ega valesti paigaldatud, kuna see võib põhjustada soojuskadu ja kondenseerumisohtu. 

Muidugi tuleks hinnata ka seda, kas soojusisolatsiooni välisküljel on korralik tuuletõke ja aluskate. Aluskate on niiskuskindel ja auru mitteläbilaskev, mistõttu ei tohiks soojusisolatsiooni otse selle vastu paigaldada. Aluskatte ja soojusisolatsioonimaterjali vahele tuleb luua täiendav õhuvahe ja ventilatsioon. Tuleb ka meeles pidada, et villast soojusisolatsiooni puhul, millel puudub spetsiaalne tuuletõke, peab olema kaitse õhu konvektsiooni ning tuule eest, vastasel juhul võib soojustuskiht kaotada oma soojusomadused. On võimalik ka hingav aluskate, mis täidab niiskus- ja tuulekaitse funktsiooni ja on auru läbilaskev, seega saab soojusisolatsiooni otse selle vastu paigaldada. Eelnimetatud põhjustel tuleks viilkatuste energiatõhususe parenduste tegemisel hinnata kogu konstruktsiooni tervikuna ning soojusisolatsiooni muutmisel või täiendamisel paigutada kõik kihid nii, et ei tekiks kondensatsiooniprobleeme ja soojusisolatsioon täidaks selle funktsiooni, kuna vale konstruktsioon tekitab soojuskao.

- Külma pööninguga viilkatused, kus ei soojustata mitte kaldkonstruktsioone vaid hoone viimase korruse lae kohal asuvat horisontaalset osa

Paljudel kortermajadel ja ka eramutel on lahendus külma pööninguga. Siin on oluline isoleerida see horisontaaltasapind tõhusa soojusisolatsioonikihiga nii, et soojuskadusid võimalikult palju vähendada. Samuti on oluline hoolikalt kavandada see kokkupuutepunkt, kus seina isolatsioon kohtub katuse isolatsiooniga. Vastasel juhul võib hoone nurgas olev katkestus põhjustada olulist soojuskadu. Nagu teisteski konstruktsioonides, peavad õhu-, tuule-, niiskus- ja auruisolatsioonikihid olema korralikult ühendatud. Lisalahenduseks on muuta asustamata külm pööning elamiskõlbulikuks soojustades mitte horisontaalset vahelage, vaid katuse kaldosa. Sellisel juhul jääb soojustamiseks  tavaliselt vähe ruumi, kuid selle saab tasa teha kasutades tõhusamat soojusisolatsiooni. Nii saab  hoonesse juurde täiendavat köetavat pinda.

Kui vaadata kõiki hoone osi, siis uusehitiste lahendustes ja ka Eesti ehitusmäärustes on väidetavalt kõige rohkem soojustatud hoone osaks katus, sest läbi katuse pääseb soojust kõige rohkem välja. Katuse soojusisolatsiooni puhul on oluline hinnata välitingimuste, sh otsese päikesevalguse, vihma, lume ja ilmastiku mõju. Hüdroisolatsioonimeetmed tuleks hoolikalt teostada väljastpoolt, samuti on oluline paigaldada õhutihe kiht ja aurutõke ruumi sees. Ärge unustage kihtide korrektset järjestust katusekatte all.

Nii nagu läbi katuse, võib soojus kaduda ka läbi seinte. Aknaid saame käsitleda osana seintest, ehk siis vanade akende asendamine kaasaegsete vastu ja nende õige paigaldamine võib oluliselt parandada hoone üldist energiatõhusust.. Selles osas vaatleme lähemalt seinakonstruktsiooni, mis ei ole aken, vaid on see osa, mida mõistame sõna "sein" all.
Seinakonstruktsioonid saab jagada kaheks osaks – esimene osa on müüritis, mille puhul soojusisolatsioon paigaldatakse müüritise peale – kas ruumi sisse või ruumist välja ning teiseks osaks on  puitkarkasskonstruktsioon, mille puhul soojusisolatsioon paigaldatakse konstruktsiooni enda vahele ja ka väljapoole või konstruktsiooni sisse.

Millele peaks tähelepanu pöörama:

- Millises seisukorras on ehitis tervikuna?

Konstruktsiooni pikaajalise ohutuse tagamiseks võib vaja minna täiendavaid töid. Võimalikud praod, niiskus konstruktsioonides ja muutused, mis tekitavad seinatasapinna kaldeid tuleks likvideerida või küsida spetsialistilt muid lahendusi, et hoone seina vastupidavust parandada.

- Mis on praeguse soojustuse  tüüp ja ulatus?

Vanemates hoonetes on soojusisolatsiooni kiht sageli tühine. Tegemist võib olla soojusisolatsioonimaterjaliga, millel ei ole kõrget soojapidavust või ongi ainult müüritis, mis täidab samas ka soojusisolatsiooni funktsiooni. Kui hoone on näiteks 20-30 aastat tagasi soojustatud õhukese soojusisolatsioonikihiga, siis on oht, et see soojusisolatsioon on aja jooksul oma omadused kaotanud või valesti paigaldatud. Sellisel juhul on hädavajalik selle soojusisolatsiooni täielik asendamine või lisakihi paigaldamine.

- Millises seisukorras on tuuletõke ja aurutõke?

Kiviehitiste puhul täidab müüritis ise õhukindla kihi ja aurutõkke funktsiooni, seega tuleks hinnata, kas see vajab täiendavat remonti, vahede täitmist või krohvimist. Puitkarkasshoonete puhul paigaldatakse aurutõke enamasti sissepoole, kuid sageli on lahendusi, kus vanematel hoonetel kasutatakse puitlaudu ja krohvitud puitliistude võrku. Igal juhul tuleks jälgida, et hoone sein ja kogu hoone tervikuna oleks varustatud tuule- ja aurutõkke kihiga. 

- Kas soojustada seest või väljast?

Enamikel juhtudel on võimalik soojustada ruumi nii väljast- kui  seestpoolt. Ehitusfüüsika seisukohalt on väljastpoolt soojustamine parem ja turvalisem lahendus, sest nii jääb konstruktsioon ise sooja ossa. Sageli on aga olukord, mille puhul väljast soojustamine  ei ole võimalik, näiteks siis, kui maja on kultuuri- või ajaloomälestis, korteriühistu liikmed ei jõua üksmeelele kogu maja soojustamise osas, fassaad on juba restaureeritud ja seda pole plaanis lõhkuda, jne. Sellistel juhtudel saab kaaluda soojustamist seestpoolt, kuid tuleb hinnata olukorda ja valida tehniliselt kõige õigem lahendus.

Väljastpoolt soojustamiseks valitakse tavaliselt kahte tüüpi fassaadiviimistlust – üks on krohvitud fassaadid (SILS), mille puhul krohv paigaldatakse otse soojusisolatsioonile, ehk nn "märg fassaad", teine on aga ventileeritav fassaad, mille puhul on õhukiht soojusisolatsiooni ja fassaadiviimistluse vahel. Teisel juhul võib kasutada väga erinevaid fassaadiviimistluse tüüpe alustades puit- ja metallplaatidest kuni tsementkiudplaatidest lahendusteni.

Hea tulemuse saavutamiseks peab silmas pidama paari olulist asja -  soojustuskiht tuleb teha võimalikult homogeenseks ehk nö ühes tükis olevaks. See tähendab soojustust ilma vahedeta soojustusplaatide vahel, ventileeritavas fassaadivariandis vuukide teipimist võimaliku õhu liikumise vältimiseks konstruktsiooni ja soojusisolatsiooni vahel ning väikseima võimaliku soojusjuhtivusega kinnitusdetailide valimist (näiteks alumiinium on väga hea soojusjuht, mis tekitab palju soojakadu, parem on roostevaba teras). Tihti ei võimalda konkreetne renoveerimisaegne olukord suuri soojusisolatsiooni paksusi paigaldada, kuid kui aknad on vahetatud ja hoone hermeetilisuse küsimus korda tehtud, siis on ka suhteliselt õhukesel soojusisolatsioonikihil oluline mõju. Võimalik on kasutada ka efektiivsema soojusisolatsiooniga lahendusi.

Eesti ehituseeskirjad näevad ette, et hoone peab saavutama konkreetsed üldised energiatõhususe näitajad. Juhendmaterjalides on välja toodud soovitatavad U-arvud, et saavutada vajalik energiatõhusus. Uute hoonete puhul on soovitav kasutada võimalust soojustada kivihooneid ainult väljastpoolt, kuid puitkonstruktsioonidel kasutada karkassi vahelist soojustust lisasoojustusega ühel või mõlemal küljel.

Võib ju mõelda, et kui põranda all on ainult pinnas, siis ei saa ju mingit soojakadu olla. Kuid ei! Mitte ainult läbi seinte ja katuse vaid ka läbi põranda võib hoone soojust kaotada ning seda on ka füüsiliselt tunda kui põrand, millel kõnnime, on külm. Eramute puhul võiks eristada kahte tüüpi põrandaid -  esimene tüüp on mittetuulutatavad põrandad, kus põrand paigaldatakse otse pinnasele ja teine ​​tüüp on ventileeritavad põrandakonstruktsioonid, milleks on tavaliselt soojusisolatsiooniga täidetud puitkonstruktsioon, mille all on õhuvahe maapinna ja konstruktsiooni vahel. See teist tüüpi konstruktsioon sobib enam väikestele hoonetele nagu suvemajad ja puhkehooned. Kortermajades on tavaliselt keldrid, mille alumine osa on otseses kontaktis maapinnaga, kuid kuna nende keldriruumide temperatuur on välistemperatuurist kõrgem, siis keldri lage peetakse tinglikult samuti ventileeritavaks põrandaks.

Uusehitiste lahendustes määravad arhitektid ja ehitusspetsialistid soojapidavuse juba ette ära, sellise lähenemise annab  ka Eesti ehitusmäärus. Siinkohal oleks soovitav mõelda tulevikule ja soojusisolatsiooni kogust võimaluste piires  suurendada selleks, et energiaressursside tarbimist veelgi vähendada. Arvestada tuleb sellega, et üldise energiatõhususe tagamiseks ei piisa ainult paksust soojusisolatsioonikihist vaid see tuleb tasakaalustada muude tegevustega, sh  efektiivsete akende valik, nende õige paigaldus ja asukoht hoones, soojustagastusega ventilatsioon, hoone hermeetilisus, külmasildadeta konstruktsioonid ja muu. Samamoodi tuleb uusehitistes kombineerida põranda soojusisolatsiooni vundamentide soojustamisega - see võib olla vundamendiosa vertikaalne soojustamine kui räägime lintvundamentidest, või soojusisolatsioon, mis paigaldatakse kogu tasapinna alla, nn plaatvundament, mis ühendatakse  kokku sokli soojustusosaga.

Renoveerimisel on oluline mõista, kas lisasoojustuse paigaldamine on üldse võimalik ning kas on vaja konstruktsiooni avada. Betoonpõranda lahenduste puhul on see enamasti keeruline, kuna tuleb teha olulisi betooni lammutustöid, mistõttu tuleks pigem arvestada võimalusega paigaldada betooni peale  täiendav soojusisolatsioon. Tihti on võimalik valida varasemast efektiivsemaid soojusisolatsioonilahendusi, et saavutada õhukesema soojustuskihiga parem tulemus. Igal juhul annab juba 5 cm lisaks paigaldatud soojusisolatsiooni tuntava efekti, kuid efektiivseima soojusisolatsiooni valimisel on tulemus veelgi parem.

Korterelamute keldrites soojustatakse lage tavaliselt altpoolt, et vältida soojuskadu eluruumidest.  Siin on oluline soojusisolatsiooni paksus ja pärast selle paigaldamist järele jääv ruumi kõrgus, et mitte raskendada keldris liikumist.

Puitkonstruktsioonide puhul on võimalik paigaldada täiendav soojusisolatsioon ilma põrandakonstruktsiooni lammutamata, et näiteks asendada olemasolev soojusisolatsioon efektiivsema ja kaasaegsemaga. Kui betoonkatete ja betoonpõrandate puhul täidab just betoon õhutiheda kihi ja aurutõkke funktsiooni, siis puitkarkasslahenduse puhul on oluline veenduda nende õiges paigalduses, tagades samas tuulutuse kui konstruktsiooni käsitletakse altpoolt ventileeritava põrandana.

See on fassaadi all olev hoone osa. Kui rääkida soojustusest, siis tuleks lisada ka see osa, mis on maa all ehk kuni vundamendi taldmikuni. Kuna vundamendid on tavaliselt valmistatud kõrge soojusjuhtivusega materjalidest (need on halvad soojusisolaatorid), võib vundamendi kaudu tekkida soojuskadu. Üks levinumaid vundamendi tüüpe on betoonvundamendid, mis on kandevõimelt head kuid halva soojapidavusega. Muidugi ei saa juba ehitatud hoonete vundamenti altpoolt soojustada, kuid vundamendi külgede soojustamine annab märkimisväärse efekti.

Sokli soojustamisel on oluline hinnata selle tehnilist seisukorda, et ei tekiks olukorda, kus konstruktsiooni stabiilsus on ohus. Siin on soovitav palgata spetsialist olukorda hindama. Peale seda on vaja veenduda vundamentide korrasolekus, teha vajalikud parandused ja tagada toimiv hüdroisolatsioon. Järgmine etapp on soojustamine ja sobiva soojusisolatsiooni valik märgades tingimustes kasutamiseks Vundamentide ja soojusisolatsiooni vahel tuleks võimalikult palju vältida õhuvahesid, et takistada õhu liikumist ja soojuskadu.

Uutes hoonetes kiputakse sokli ja vundamendi soojusisolatsiooni, aga ka sageli põranda soojusisolatsiooni võimalikult palju omavahel ühendama, et mitte tekitada olukorda, kus soojusisolatsioonikiht katkeb. Siinkohal on oluline hinnata soojusisolatsiooni kandevõimet ja niiskusturvalisust nii, et lahendus oleks pikaajaline.

Nii nagu teiste hoone osade puhul, saab ka saunade ja märgruumide energiatõhusust parandada. Ja seda mitte ainult soojuskadude vähendamise näol vaid oluliselt ka füüsilise heaolu ja mugavuse parandamisena. Näited ja olukorrad võivad olla erinevad, kuid sageli on ruumides, kus õhuniiskus on suurenenud, sh vannitoad, duširuumid, selgelt tunda külmade pindade, sh põranda, seinte ja lae mõju. Seetõttu tuleks sellised ruumid isoleerida niiskustingimustele sobiva soojusisolatsiooniga. Nii on võimalik saavutada, et ruum on kauem soe, pinnad on soojemad ning paljad jalad ei pea taluma külma põrandat. Kui kasutatakse soojustatud põrandat, siis väheneb energiakulu, kuna soojusisolatsioon hoiab soojust kauem kinni  ja ei lase soojendada maapinda või allolevat külma konstruktsiooni Samuti on võimalus parandada  olukorda keldris niiskete seinte soojustamisega saavutades meeldivama mikrokliima ja väiksema soojakao. Enne tööde teostamist tuleb olukorda ja võimalusi hinnata, sest selline isolatsioon eeldab lisaks piisavale soojusisolatsioonile ka lahendusi, mis välistaksid välise niiskuse tungimise seintesse, põrandatesse või mujale.

Vannitubade ja saunade puhul  saab soojusisolatsiooni abil vähendada ruumi kütmiseks kuluvat energiat ning ruum püsib kauem soe. Lihtsamad lahendused on fooliumkattega isolatsioonimaterjalid, mis takistavad niiskuse sattumist soojusisolatsioonimaterjalidesse ja sügavamale konstruktsiooni.